Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Uuringud ja väljaanded
Eesti Mereakadeemia on kujunemas Eestis merenduse kompetentsikeskuseks. Meie jaoks on olulisel kohal nii rahvusvahelise koostöö raames valminud projektid kui ka riigisisesed, kuid siiski suure tähtsusega merendusuuringud.
Antud rubriigis saate tutvuda Eesti Mereakadeemias viimaste aastate jooksul läbi viidud uuringute ning väljaantud toimetistega.
Paljassaate tee 46 kinnistule veesõidukite slipi eskiisprojekti koostamisel arvestatakse linnale kuuluva maa ja supelrannaga. Töö sisaldab meresõiduohutuse seisukohast slipile võimalike asukohtade analüüsi, asukohavalikust lähtuvalt slipi soovitatavaid tehnilisi lahendusi, slipile juurdepääsuvõimalusi nii maalt kui merelt ning alternatiivvariantide rajamismaksumusi.
Töö koostati ajavahemikus 7. aprill-10. juuli 2017.
Lisainfo: Andres Tolli, merenduskeskuse juhataja, andres dot tolli at taltech dot ee
Perioodil september-detsember 2016 viis Eesti Mereakadeemia läbi uuringu kalalaevade laevapere liikmete väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste konventsiooni rakendamise mõjude kohta.
Uuringu "Rahvusvahelise mereorganisatsiooni kalalaevade laevapere liikmete väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni ja 2012. aasta Kaplinna lepingu (1977. aasta Torremolinose rahvusvahelise konventsiooniga kalalaevade ohutusest seotud 1993.aasta protokolli sätete rakendamise kohta) rakendamiseks vajalikud tegevused ja sotsiaalmajanduslikud mõjud" lähteülesandeks oli Kaplinna lepingu ja STCW-F konventsiooni ratifitseerimise ettevalmistamiseks piisava ettekujutuse saavutamine rakendamise mõjudest Eestis.
Vajalik oli tuvastada, kuidas Kaplinna lepingu ja STCW-F konventsiooni ratifitseerimine mõjutab puudutatud isikuid (kalandussektorit jt), hinnates seejuures sotsiaalmajanduslikke aspekte ning milliseid tegevusi on vajalik teostada lepingu ja konventsiooni rakendamiseks Eestis.
Uurimuse etappideks olid töö metoodika väljatöötamine, info kogumine, sh sihtrühmadega konsulteerimine, kogutud info süstematiseerimine, analüüs ja esitamine, majanduslikud arvutused ja ettepanekute väljatöötamine.
Töö lõplik versioon esitati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 16. detsembril 2016.
Eesti Mereakadeemia viis läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi "Merendussektori majandusmõju uuringu" esimest etappi.
Vastavalt Valitsuse tegevuskavale aastateks 2015-2019, kaalutakse muudatusi Eesti kui mereriigi merendussektori arendamiseks ning teise laevaregistri käivitamiseks tarvilikke muudatusi.
Uuringu eesmärgiks oli hinnata merendussektori olemasolevat olukorda ning sektori potentsiaali. Käesoleva uuringu lähteülesanne oli üks osa suuremast uuringust. Selle uuringu alusel kaardistatakse olemasolev olukord (s.h. piiritletakse sektor), esitatakse üldine ülevaade merendussektori mõjust Eesti majandusele tervikuna ja hinnatakse sektori potentsiaali.
Uuringu esimese etapi üheks eesmärgiks oli välja töötada soovituste kogum, milliste tegevustega tasub riigil tegeleda ja milliseid võimalusi luua, et saavutada efektiivset sektori arendamist.
Merendussektori majandusmõju uuringu esimene etapp valmis oktoobris 2016.
Perioodil november 2015 kuni juuni 2016 viis Eesti Mereakadeemia teadus- ja arenduskeskus läbi uuringu merendusalaste õppeasutuste lõpetajate seas.
Uuringu eesmärkideks oli:
1) hinnata lõpetajate rahulolu merendusalaste õppeasutustega;
2) kaardistada merendusalaste haridusasutuste lõpetajate hariduskäik;
3) luua ülevaade merendusalase haridusega töötajate karjäärist;
4) saada ülevaade merendussektoris töötavate inimeste valmidusest panustada merehariduse edendamisse.
Uuringu aluseks olev küsimustik koostati TTÜ Eesti Mereakadeemia teadus- ja arenduskeskuses koostöös kooli juhtkonnaga ning keskuste ja õppekavade juhtidega. Uuringu usaldusväärsuse suurendamiseks esitasid ettepankuid Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu, Eesti Laevajuhtide Liidu, Eesti Laevamehaanikute Liidu ning Eesti Kaptenite Klubi liikmed ja TTÜ EMERA tudengid, töötajad ning vilistlased.
Kokku vastas küsitlusele 343 merendusalase õppeasutuse lõpetajat.
Uuringu tulemusi kasutatakse mereharidusasutuste õppetegevuse arendamisel ja ka edaspidiste uuringute läbiviimisel. Samuti rakendatakse tulemusi ühe sisendina Eesti merehariduskontseptsiooni (MHK) väljatöötamisel.
Antud sildumisjuhise on koostanud 2015. aastal Eesti Mereakadeemia poolt koostöös Muuga sadamakapteni osakonna ja AS Eesti Lootsiga.
Töörühma juhiks oli kapten ning Eesti Mereakadeemia Simulaatorikeskuse juhataja Olev Tõnismaa.
Juhend toob välja punktid saabumiseelse teabe ning sadama töökanalite kohta, samuti lootsimise, ankrualade ning puksiiride kohta. Antud on teave sadama sildumise ja haalamise iseärasuste ning piirangute kohta, tööde piirangud nign kiilualuse vaba vee reeglid. Juhendi lisades on sildumisdiagrammid.
TTÜ Eesti Mereakadeemia on läbi viinud veeldatud maagaasi (LNG) laevakütusena kasutuselevõtu tehnilise ja majandusliku teostatavuse uuringu.
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse tellimusel viisid TTÜ EMERA eksperdid läbi uuringu, mille peamine eesmärk oli välja selgitada LNG laevakütusena kasutamise tehnilised aspektid ning koostada majanduslik tasuvusanalüüs võttes aluseks Eesti sadamaid kõige sagedamini külastavad laevatüübid.
Lisaks teostati uuringu käigus küsitlus, mille tulemusena selgitati välja erinevatest aspektidest lähtuvalt merenduse alamklastrite esindajate arvamus LNG kui laevakütuse kasutamise osas.
Veeldatud maagaasi laevakütusena kasutuselevõtu tehnilise ja majandusliku teostatavuse uuring on osa suuremast projektist „EL merestrateegia raamdirektiivi kohase Eesti mereala meetmekava väljatöötamine, k.a. saastuse vähendamiseks veeldatud maagaasi (LNG) kui alternatiivse laevakütuse kasutamise tasuvusuuringu teostamine“, mida rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2009−2014 programmist "Integreeritud mere ja siseveekogude majandamine".
Antud projekti suurem väljund on Eesti riigi merestrateegia, mis koosneb naaberriikidega kooskõlas olevast kulutõhusast mereseire programmist ja merekeskkonda mõjutavate survetegurite ohjamise meetmekavast, mille üheks võimalikuks meetmeks võib olla keskkonnasõbralikemate laevakütuste kasutamine – sealhulgas LNG.
Uuringu tulemused anti Eesti Keskkonnauuringute Keskusele üle 2015 aasta kevadel ning täpsemat infot uuringu tulemuste avalikustamisest annab tellijapoolne esindaja:
Eesti Merestrateegia projektijuht:
Marek Nurmik
marek dot nurmik at klab dot ee
tel +372 555 47923
Merendussektori kõrg- ja kutseharidusega töötajate vajadus aastatel 2015 kuni 2025
Poliitikauuringute Keskuse Praxis poolt teostatud uurimistöö „Merendussektori tööjõuvajaduse uuring“ on edukalt lõpule viidud ja töö lõpparuanne on Tallinna Tehnikaülikooli poolt vastu võetud.
Eesti merenduspoliitika 2012-2020 kohaselt saab merendussektor olla pikas perspektiivis konkurentsivõimeline ainult siis, kui seal töötavad hea ettevalmistusega motiveeritud inimesed. Merenduspoliitika dokument defineerib merendusharidussüsteemi kui kogu merendusalast haridust koondav kompleks ettevõtmisi, mis tagavad merendussektorile vajaliku kvalifikatsiooniga spetsialistide ettevalmistamise. Merendussektori tööjõuvajaduse uuring on lähteuuring merehariduskontseptsiooni väljatöötamisel, mis on riiklikus arengukavas Eesti merenduspoliitika 2012-2020 seatud eesmärgi „Eestis antav merendusharidus kindlustab kõigile merendussektori valdkondadele vajalike spetsialistide kaasaegse õppe tasakaalustatud mahus“ saavutamise üheks meetmeks.
Uuringuga saadav info on oluline andmeallikas merendusharidust pakkuvatele institutsioonidele ja riigile koolitustellimuse kujundamisel. Lisaks on uuringu tulemused olulised Eesti merenduspoliitika edasiarendamiseks. Uuringust saadava info põhjal saab näiteks otsustada, kui palju on Eestis vaja ette valmistada merendusspetsialiste erinevate ametite/erialade ja haridustasemete lõikes.
Uuringu tellija on Tallinna Tehnikaülikool ning uuringu viis läbi Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuringu käigus küsitleti ligikaudu 500 merendussektori ettevõtet ja teostati 39 intervjuud olulisemate huvigruppidega.